Kui panin oma põlvedele istuma väikese ja armsa kirjandusklubi intellektuaalse vanema õpilase, hakkas ta iga päev sinna istuma.

Ühel päeval laenati kirjandusklubi tool teisele klubile ja alles jäi vaid üks tool. Sho ja Yuzu vaidlevad kergelt selle üle, kes peaks sellele toolile istuma. Mõlemad tahavad, et teine istuks. Nende lahkusest tingitud vastupanu jätkub ja lõpuks võidab Yuzu arvamus ning Sho peab üksi toolile istuma. Sho tunneb end süüdi, et ta üksi istub, kuid siis tuleb talle mõte: "Mis siis, kui ma istun toolil ja saan ise tooliks, ja Yuzu-senpai istub minu põlvedele?" ...ja nii edasi.